Eesti keele stiilijuhend
Sissejuhatus
Viimati uuendatud 3. oktoobril 2025
Vaata inglise keele stiilijuhendit
Tekste kirjutades, tõlkides ja toimetades lähtume eesti kirjakeele heast tavast, sealhulgas kirjakeele normist ja heakeelsussoovitustest, mis on esitatud uusimas Eesti õigekeelsussõnaraamatus ja eesti keele käsiraamatus ja EKI teatmikus:
Palun järgi selle juhendi põhimõtteid ka kommentaarides, mida tekstidele lisad.
Kirjavahemärgid
Jutumärgid
Eesti keeles kasuta alati kahekordseid jutumärke kujul 99 all ja 66 ülal:
„ … “
Jutumärkidesse pane otsekõne, tsiteeritav lause, väljend või sõna ning teoste ja dokumentide pealkirjad. Väldi tsitaatide topelteristust: jutumärkidesse pandud tsitaati ei ole tarvis lisaks kaldkirja panna.
Ülekantud tähendusega sõnu ei panda jutumärkidesse:
kapitalismi isa Adam Smith [mitte kapitalismi „isa“ Adam Smith] [jutumärgid annaks mõista, et kirjutaja ei peagi Smithi kapitalismi kujunemisel oluliseks]
Jutumärke võib kasutada ka iroonilises või tavatus tähenduses sõnade ümber, kuid mõõdukalt. Pigem väljendu otsekoheselt ja vali sobivaim sõna.
Otsekõnes ja saatelauses kasuta jutumärke nii:
Ta ütles: „Ma olen sõnatu.“
„Ma olen sõnatu,“ ütles ta.
„Ma olen sõnatu,“ ütles ta, „ega tea, mida öelda.“
„Ma olen sõnatu,“ ütles ta. „Kujuta pilti!“
Mõttekriips
Kasuta mõttekriipse lauseosa eraldamiseks, kui see on vajalik rõhutamiseks või lause selguse huvides (nt kui lauses on juba liiga palju komasid ja sulud ei rõhutaks öeldut piisavalt):
Ta on kaotanud hulganisti oma pooldajaid ja pole märgata, et need, kes tunnevad end küllalt tugevatena hiilgamaks teadustes, tahaksid oma kuulsust kaalule panna siin, kus igaüks – isegi täielik võhik kõigis teistes asjades – lubab endale kaalukaid otsuseid, kuna tegelikult pole siin veel olemas mingit kindlat mõõdupuud, eristamaks põhjalikkust pealiskaudsest lobisemisest.
Immanuel Kant, Prolegomena (tlk Jüri Saar)
Kasuta mõttekriipsu, kui lause lõpp võtab eelneva kokku (vastupidisel juhul kasuta koolonit):
Koolis on kord, distsipliin ja töö – kõik head asjad.
Koolis on kõik head asjad: kord, distsipliin ja töö.
Kasuta mõttekriipsu ka ootamatuna mõeldud sõna, mõttepausi või lausekatkestuse tähistamiseks.
Samasugust pikka kriipsu kasuta ka arvuvahemikes:
100–200 [mõttekriipsuga ilma tühikuteta]
1.01.2025–2.02.2025
15–20-aastased [ne-omadussõna liitub sidekriipsuga]
Jäta kriipsu ümber tühikud, kui vähemalt üks osis kirjutatakse lahku:
Keila-Joa – Rannamõisa teelõik
Ära kasuta ülipikka kriipsu (—).
Vt täpsemalt EKI teatmik „Mõttekriips“
Punkt
Täislause lõpus kasuta alati punkti ka loeteludes ja pildiallkirjades (v.a küsi- ja hüüdlausetes).
Pealkirja (sh e-kirja teemarea) lõpus ära kasuta punkti.
Sidekriips
Suurtähtlühenditele ja arvudele lisa käändelõpp üldiselt ilma sidekriipsuta, kuid väliskohakäändelõpud (-l, -le ja -lt) eralda selguse huvides sidekriipsuga:
USAs
ELi liikmesriigid
100ni
NATO-lt [mitte NATOlt]
100-le [mitte 100le]
Sümbolid ja mõõtühikute lühendid eralda käändelõpust sidekriipsuga:
75%-ni [mitte 75%ni]
Numbritega kirjutatud arvust ja sõnast koosnevad omadussõnad kirjuta sidekriipsuga:
50-aastane [mitte 50aastane]
Ülakoma
Kasuta võõrnimede käänamisel (eelkõige nime hääldusega sobitamiseks):
François Rabelais’d
Hume’i seadus
Marat’ surm
Soovitus. Omastavakujulise eesti perekonnanime käänamisel võib ülakoma kasutada dokumendis nime esmaesitamisel, kui nime nimetav kääne samast dokumendist muul moel ei selgu:
Silva Metsa’le
Sõnaseletuse või võõrkeelse sõna tõlke esitamisel kirjuta sõna tähendus kaksisülakomade (kujul 9-9) vahel:
inglise sõna strengths (’tugevused’)
sõna „innovatsioon“ (’uuendus’)
Tsitaatsõnadele (võõrkeelsed sõnad, mis kirjutatakse kaldkirjas) lisa käändelõpp ülakomaga (käändelõpp ja ülakoma kirjuta püstkirjas):
copywriter’id
startup’i
show’s
Kasuta kõverat ülakoma (’) ja väldi teiste sarnaste märkide kasutamist:
Ära kasuta sirget ülakoma ('), välja arvatud juhul, kui klient seda soovib.
Ära kasuta tagurpidi ülakoma (‘).
Ära kasuta ülakoma asemel rõhumärke (´või `).
Vormistus
Arvud ja kuupäevad
Arvud kuni kümneni (k.a) kirjuta üldjuhul sõnadega, suuremad numbritega. Kui ühes lõigus viidatakse korraga paljudele arvnäitajatele, millest mõni on alla ja mõni üle kümne, siis kirjuta kõik numbritega.
üks… kümme, 11…
1000, 10 000, 100 000 [neljakohaline arv ilma tühikuta]
10 mln, 10 miljonit, 5 000 000
10 mld, 10 miljardit, 10 000 000 000
100–200 [arvuvahemikud mõttekriipsuga, ilma tühikuteta]
15–20-aastased [ne-omadussõna liitub sidekriipsuga]
100%-ni [käändelõpp lisandub sidekriipsuga]
5,5 [kümnendmurrud komaga, mitte punktiga nagu inglise keeles]
Kuupäevad ja aastaarvud:
1. jaanuaril [mitte 1sel jaanuaril]
1990. aastad [mitte 1990ndad aastad]
1950.–1970. aastatel [pika kriipsuga ja ilma tühikuteta, mitte sidekriipsuga]
1.01.2025 [mitte 01.01.2019]
1.01.2025–31.12.2025
1. jaanuarist 31. detsembrini 2025
Kellaajad:
9.00 [mitte 09:00]
21.00 [mitte 21:00 või 9 pm]
Loetelud
Tähista loetelu liikmed (punktid) kas numbrite, tähtede või täppidega.
Nummerdust 1., 2., 3. kasuta siis, kui loetelu liikmed on terviklaused. Sel juhul algab iga lause suurtähega ning iga lause lõppu pannakse punkt.
Nummerdust 1), 2), 3) või a), b), c) kasuta lausest lühemate loeteluliikmete tähistamiseks. Iga loetelupunkt algab väiketähega (v.a nimed) ning lõpeb kas semikooloni või komaga. Koma kasuta eriti lühikeste, kuni kahesõnaliste loetelu liikmete eraldamiseks. Loetelu lõppu pane punkt.
Kui loetelu ei ole tarvis nummerdada, kasuta täppe (või muid kujunduselemente). Kui loetelu liikmed on tähistatud täppidega, võib väiketähega algavate lühikeste loeteluliikmete vahele ja lõppu jätta kirjavahemärgid panemata.
Loetelu sissejuhatava teksti lõppu pane koolon ainult juhul, kui tekst sisaldab kokkuvõtvat väljendit (nt „järgmised seisukohad“). Muul juhul pane sissejuhatava lause lõppu punkt.
Vt ka EKI keeleabi soovitused
Lühendid
Põhitekstis kirjuta sõnad „aasta“, „sajand“, „sealhulgas“, „näiteks“, „miljon“ jt üldjuhul välja ja ära kasuta lühendeid. Kui lauses on sulgudes täpsustus, siis seal on lühendamine sobilik (nt, v.a, sh, jne, jmt, vrd jt).
Lühendite järele ära lisa punkti, välja arvatud juhul, kui punktita lühend raskendaks tekstist arusaamist (nt lühend langeks kokku mõne eestikeelse sõnaga):
jt, nt, u, sh
v.a, k.a, joon.
Vt ka ÕS 2006 lühendivalimik
Juhutiste ehk mittejuurdunud lühendite ja akronüümide (mitme sõna algustähtedest moodustatud lühendite, nt MKM, EKJL) asemel eelista teksti selguse huvides sõna (nimetuse) väljakirjutamist (nt KPI → võtmenäitaja).
Soovitus. Lühendid peaks aitama lugejal teksti sisu haarata, mitte kirjutajal aega kokku hoida. Laiemale lugejaskonnale mõeldud tekstides kasuta lühendeid mõistlikult, peamiselt ruumi säästmiseks (nt tabelites) ja liigsete korduste vältimiseks.
Mainimine ja rõhutamine
Sõnade mainimist tuleks eristada sõnade rõhutamisest.
Teksti sees eestikeelse sõna mainimise puhul kasuta püstkirja ja jutumärke, võõrkeelne sõna pane kaldkirja. Sõnade tähendused antakse kaksisülakomade (’…’) vahel:
sõna „innovatsioon“ (’uuendus’)
inglise sõna innovation
Sõnade rõhutamiseks kasuta kaldkirja (mitte paksu kirja):
oluline on innovatsioon
Soovitus. Väldi topeltrõhutust (nt kaldkirja koos jutumärkide või paksu kirjaga) ja kasuta jutumärke tsiteerimiseks, mitte sõnade rõhutamiseks.
Pealkirjad ja väljaannete nimed
Raamatute, artiklite ja dokumentide pealkirjad kirjuta jutumärkides ja püstkirjas (ka võõrkeelsed pealkirjad):
arengustrateegia „Säästev Eesti 21“
J. L. Austini teos „How to do things with words“
Võõrkeelse teose pealkirja eestikeelse tõlke võib vajaduse korral lisada originaalpealkirja järel ümarsulgudes ja jutumärkides:
J. L. Austini teos „How to do things with words“ („Kuidas teha sõnadega asju“, 1962, eesti keeles 2018)
Ajalehtede ja ajakirjade nimed kirjuta läbiva esisuurtähega, ilma jutumärkideta ja püstkirjas (ka võõrkeelsed):
Eesti Päevaleht
Wall Street Journal
Põhjarannik / Северное побережье
Alapealkiri eralda eesti keeles punktiga (mitte kooloniga):
„Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu“
Pildiallkirjad ja -pealkirjad
Piltide, jooniste jms pealkirjad ja allkirjad ei lõpe punktiga. Nummerdatud joonise allkiri või pealkiri vormista nii:
Joonis 1. Pealkiri
Pildile, joonisele vms järgnev allikaviide:
Allikas: ERR
Allikas: autorite joonis
Foto: O. Kõps
Pildile, joonisele vms järgnev märkus:
Märkus. Joonisele järgnev märkus vormista täislause(te)na.
Tsitaadid
Lühikesed tsitaadid pane jutumärkidesse, pikad tsitaadid (rohkem kui kaks rida) vormista eraldi lõiguna, vasakult taandega ja kaldkirjas. Viide tsitaadi lõpus kirjuta püstkirjas.
Täiendusi (nt tsitaadi tekstis puuduvaid sõnu) võib lisada nurksulgudes. Väljajätud tähista katkestusjoontega (kolm sidekriipsu nurksulgudes):
[---]
Mõttepausid ja katkestused tähista mõttepunktidega:
…
Tsitaatsõnad
Tsitaatsõnad kirjuta kaldkirjas, lisades käändelõpu ülakomaga (käändelõpp ja ülakoma püstkirjas).
startup’id
Alati tasub kaaluda, kas tsitaatsõna on üldse vajalik, kui leidub samatähenduslik omasõna.
startup → iduettevõte
Ühikud ja sümbolid
Mõõtühikud eralda arvust katkematu tühikuga:
100 m, 100 kg, 24 h
20 °C
Erandiks on protsendi- ja promillimärk, mis lisatakse arvule ilma tühikuta:
100%
1‰
Rahasummade kirjutamisel eelista tekstis vääringu tähise asemel sõna, vääringute tähised (nt €) sobivad tabelitesse:
15 eurot, 20 dollarit
10,50 € või 10,50 eurot või 10 eurot ja 50 senti
10.50 [punktiga, ilma ühikuta, nt tabelis]
Viited ja allikakirjed
Teksti sees viita kas numbriga või autori nime ja aastaarvuga. Allikakirjed teksti lõpus või joonealustes märkustes vormista üleni püstkirjas, kirjete osad eralda punktidega (v.a autori nimi joonealuses märkuses). Artikli või peatüki andmetele järgneva tervikteose, ajalehe- või ajakirjanumbri andmed eralda lisaks ka mõttekriipsuga. Väldi ladina väljendeid (nt ib., ibid., op. cit.).
Viide tervikteosele joonealuses märkuses (täisviide ja lühiversioonid korduval viitamisel):
Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.
Raadik, Väikesed tarbetekstid, lk 5.
Sealsamas, lk 7. [kasuta ainult samal leheküljel järjestikku viidetes]
Viide tervikteosele teksti lõpus tähestikulises allikate loetelus:
Raadik, Maire 2014. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Viide ajaleheartiklile joonealuses märkuses:
Jaak Urmet, Meie reliikvia on raamat. – Sirp, 12. september 2025.
Viide ajaleheartiklile teksti lõpus tähestikulises allikate loetelus:
Urmet, Jaak 2025. Meie reliikvia on raamat. – Sirp, 12. september.
Vt täpsemalt EKI teatmik „Viitamine“